Autor: Olga Peresild
2021 on üleminekuaasta, mida planeerides peaks enda jaoks läbi töötama kaks küsimust – kuidas luua tuleviku väljakutsetele vastav agentuur ning kuidas tõsta agentuuri adapteerumisvõimet. Mõlema küsimuse puhul on väga olulisel kohal inimesed ja tehnoloogia ning see, kuidas inimesed kasutavad neile kättesaadavaks tehtud tehnoloogilisi platvorme ja tooteid. Varustada agentuuri väga mitmete tehnoloogiliste lahendustega on lihtne. Sellega aga kaasneb küsimus, kuidas viia meeskonna kompetentsid sellisele tasemele, et tehnoloogia päriselt lahendaks kitsaskohti ja toodaks lisaväärtust, mitte ei pidurdaks tööprotsesse.
Vaimne tervis (mental health) on teine valdkond, kus mina kui juht soovin kõvasti oma teadmisi arendada. Üks kolleeg meie meeskonnast võttis olukorda väga hästi kokku: „Kui kõik muu minu elus – suhtlemine lähedastega, hobid, vabaajaveetmine – on äärmiselt ebastabiilne COVIDi tõttu, siis töö ja kollektiiv annavad teatud pidepunkti.“ Töörutiinist on ootamatult välja kasvanud miski, mis aitab inimesel ennast mitte ära kaotada ning olla vastupidavam välistele pingetele. Ettevõtted ei saa ignoreerida fakti, et inimesed on meie suurim vara. Seetõttu on plaanis juurutada kohalikus MediaCom’is globaalse keti poolt välja töötatud programmi „Mental Health Ally“. Sügavalt usun, et panustades inimestesse tagame me oma klientidele kvaliteetset teenust ning seda hoolimata üldisest turbulentsusest.
Kui rääkida valdkonnatrendidest aastal 2021, siis peatuksin neist kahel. Digitaalne transformatsioon on võtnud hoogu eelmisel aastal ning ei ole näha ühtegi märki, et ettevõtete liikumine selles suunas kuidagi aeglustuks. Tänapäeval pakub turundus miljon võimalust, kuidas suurendada ettevõtte toote või teenuse väärtust lõpptarbija silmis. Meediaagentuuri roll on aidata klientidel leida kõige optimaalsem strateegia, et suunata oma turundusinvesteeringud õigetesse kanalitesse ning toetada õiget etappi olemasolevas konversiooniteekonnas. Turunduse digitaliseerimine ei saa olla nö moe asi või COVIDi tõttu tekkinud agoonia. Otsused, milliseid digitaalseid kanaleid kasutada ja mil moel kasutada, peavad sündima lähtuvalt äri spetsiifikast ja vajadustest. Digitaalsete kanalite vaieldamatu eelis on andmete kogumise lihtsus ja operatiivsus, samuti ka võimalus siduda kampaaniaandmed äris oluliste parameetritega, st vaadata kaugemale kui kampaania katvus ja intensiivsus. Siiski hoolimata andmete kättesaadavusest ka digitaalses turunduses on võimalik raha põletada juhul, kui strateegia etapis oli sõnastatud vale probleem, mida lahendada. Meediaagentuuride ekspertiis kindlasti aitab minimaliseerida riske, mis on üsna tõenäolised olukorras, kus klient avastab uusi turunduskanaleid.
Teine trend on suurandmed ja nende kasutamine turunduslikel eesmärkidel. Täna ei nõustu ma vana väitega, et turunduse suurim kitsaskoht on nõrk mõõdetavus. Meediaagentuuridel on olemas nii oskusteavet kui ka vastavaid tööriistu. Pigem puudu jääb teatud avatusest klientide ja agentuuride suhetes. Üleskutse minu poolt – kliendid, ärge kartke jagada numbreid oma meediaagentuuriga (kui ei saa anda reaalseid numbreid, on olemas indeksid). Meediaagentuuride DNA-s on andmete lugemine ja seoste otsimine eesmärgiga jõuda soovitusteni edaspidiste sammude kohta. Viimaste aastate jooksul on meediaagentuurides hügieenifaktoriks saanud ka erinevate analüütika tarkvarade kasutamine, nagu näiteks Google Analytics, Tableau, Power BI, MathWorks jms. Kui turunduse näitajate analüüs jääb ainult ettevõtete turundusosakonna tasandile (teisisõnu, katab vaid osa konversiooniteekonnast), siis vaevalt suudab valdkond lähiajal vastata küsimustele, milline peab olema efektiivne meediakanalite eelarve. Samuti, vaevalt oleme me valmis töötama iga kord välja mitu „What if…“ stsenaariumi, mis aitaksid äridel kiiresti reageerida muutuvatele turutingimustele ja kohaneda vastavalt uutele trendidele.